Otse põhisisu juurde

Rimini, Itaalia & San Marino

Sai planeeritud ca nädalane tripp, sihtpunktiks oli siis Rimini, Itaalia ja näitus ise toimus veidi eemal San Marinos. Kohale sättisime end paari päevase varuga, et ka ise veidi puhkust nautida. Koertest lisaks Lunale olid amstaff Elza ja grifoonid Mona ja Matilda (edaspidi pudinad). Startisime laupäeva hommikul ning õhtul ca 10-11 paiku jõudsime Warssavisse ööbimiskohta, kus oli meil võetud ühistuba. Hommikul uus start ning järgmine ööbimine oli meil planeeritud Austrias, kus oli broneeritud apartment mägedes, väga looduskaunis kohas. Teel sinna võeti meid Tsehhis politsei poolt maha vinjeti puudumise pärast, tehti trahv ja jätkasime oma teekonda. Selle vaheintsidendi tõttu kaotasime juba omajagu aega ning viimased mitukümmend km ööbimiskohta olid lisaks tõusudele-langustele ka väääga käänulised, sinna juurde kehvad ilmastikuolud (pimedus, vihm ja udu) ja hirm teeääres olevate loomade ees (3 x nägime täpselt teeääres kitsesid) raskendasid omakorda sõitu. Taas ca 10-11 paiku jõudsime ööbimiskohta, st omast arust olime jõudnud kenasti juhtnööride peale kohale, kuid ei suutnud leida õiget maja. Kogu ümbrus oli kottpime, taskulambi valgel otsisime ümbruses sobivat kohta, lõpuks helistasime öömaja pakkujale, kuid kõned läksid kõneposti. Võtsime ühendust Booking.com’iga kust jäeti meid ootele, et asja uurida. Kell oli tiksunud juba päris hiliseks ja otsustasime oma Rimini aadressi sisse toksida ja siis selles suunas minnes mõne tanklapeatuse teha. Gepsu ei näidanud tee ääres ühtegi tanklat ning jäime peatuma rekkajuhtide peatuskohta (ps! üllataval kombel oli seal väga OK wc võimalus). Hommikul kasisime end veidi korda, jalutasime koerad ja asusime edasi. Selgus et täpselt veidi edasi oli siiski ka tankla olemas, kus tegime siis kiire kohvipeatuse. Natuke veel sõitu ja varsti olimegi juba Itaalia piiril. Edasiseks olime välistanud suure kiirtee, et näha ka natuke rohkem vaateid ja väikelinnade/külade elu. Valitud teede olukord oli igatahes väga hea, oli ka 100 ja 130km/h piiranguga lõike. Lõpusirge Riminisse kulges kohati mööda mereäärt. Vahepeal Itaaliasse jõudes võeti ühendust ka Bookingust, uuriti kuidas meil ööbimise osas läks ning kõige selle jama peale lubati kompensatsiooni, lisaks hiljem selgus et nad olid too õhtu ka e-meili saatnud (mille lugemisvõimalust meil ei olnud), kus lubati leida asenduseks teine koht ööbimiseks.



Kohale jõudsime taas väikese viperusega hotelli leidmise osas, kuid ei midagi hullu. Hotell oli väga hea paiknemisega, suht kohe mere ääres, kus tegimegi ka õhtupoolikul koertega jalutuse. Koerad on seal igalpool lubatud (va mõned kohvikud, minimarketid, kus ka vastav keelusilt uksel), lisaks avastasime rannas ka spets aedikud koertele, kus nt olid voolikud soolasest mereveest puhtakse pesemiseks. Üldse oli nii rannas kui ka tänavatel päris palju koeri liiklemas, mõnede söögikohtade ja poekeste juures ka veega kausid koertele pandud.







Uut hommikut aga alustasime hoopis vet kliiniku külastamisega, Elzal tekkisid eelmiseks õhtuks kõhuprobleemid ja kuna käepärastest vahenditest ei tundunud kasu olevat sai igaksjuhuks kontrolli mindud. Elza ise oli rõõmus ja rõõsa, söögiisu olemas ning kliinikus ka midagi ei tuvastatud, seega kirjutati ainult mingid tabletid. Kuna ilmad olid päris palavad, ca 28 kraadi, siis päevasel ajal koertega väga midagi ei teinudki. Õnneks oli hotellitoas piisavalt koertesõbralik temperatuur ja saime nad päevaseks ajaks tuppa jätta, kuniks ise käisime ringi seiklemas. Peale Elzaga kliinikus käiku tegimegi rannas oma selle aastase esimese ujumise, päevitasime mõned tunnid (st jäime rannas mõneks tunniks magama - tulemust võite ette kujutada) ja uurisime tänavatel ringi.







Veel oli üks vaba päev iseenda jaoks ja edasi 4 päeva näituseid, 2 päeva pudinatega ning 2 päeva Elza ja Lunaga. Vaba päev möödus taas linnaelu uurimisega. Kuna pudinate esimese päeva ring algas alles peale lõunat siis see hommik tegime omale varajase äratuse, et minna randa päiksetõusu vaatama. 





Näituste osas ei olnud meil Lunaga seekord õnne, esimene päev ei lastud meil osaleda kupeeritud kõrvade vet tõendi puudumise tõttu. Teisel päeval saime siiski osaleda, kuid Luna ei lasknud end kohtunikul katsuda, taganes eest ning kohtunik ei andnud selle peale hinnet. Kirjelduse algus oli küll paljulubav (vt meie tulemuste alt), seega täitsa kahju et niimoodi läks.

Pudinate teisel päeval oli pilvine ja jahedam ilm kui muidu, ca 15 kraadi, seega igati sobiv ka koertele, et lõpuks San Marinos linna peale/ üles mäkke uitama minna. Nii kui ilm veidi selgines avanesid meile kõrgelt võrratud vaated.









Põhimõtteliselt veetsimegi õhtud väljas söömas käies (piltidel olevatele pitsadele ja calzonele sai ka mereanni pastat ning türklaste kebabi wrapi söödud, kõik toidud olid imehead!) ning koertega rannas jalutades.





  




Pühapäeva õhtul peale näitust kogu see lõbu läbi saigi ja asusime tagasiteele.




Kindlasti kiigake ka kogu ALBUMIT. :)


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sloveenia

Meie seekordseks reisi sihtpunktiks oli Sloveenia, kus toimusid 2 näitust. Lunaga oleme mitmel korral üritanud püüda oma viimast CACIBit, kuid senini tulutult, seega olid panused just neil näitustel. Reisikaaslasteks Livia ja Monika, kellel koertest corsod Coccy, Heroina, Floyd ja Contessa. Viimane neist liitus meiega täiesti plaaniväliselt, kuna aga autos ruumi oli, siis loomulikult võtsime ta kaasa. Küll aga Luna ja Contessa on vaid põgusalt kunagi varem kohtunud siis konfliktide vältimiseks tegime ka edaspidised jalutused eraldi. Startisime neljapäeval peale lõunat ning plaan oli ühe jutiga jõuda sihtpunkti meie ööbimiskohas, milleks oli arvestatud puhast sõiduaega 24h (kokku peatuste ja jalutustega läkski ca 28h). Livial olid taaskord välja valitud head jalutuskohad Leedus ja Poolas ning veel koerte ujutamise peatus Tsehhis. Sloveeniasse jõudes selgus, et gepsul polegi vastava riigi kaarti sees, seega edasi pidime navigeerima telefoni kaardi abil. Maribori ligidal tegim

Alba Iulia, Rumeenia

Selle reisi märksõnadeks oleks, et kui midagi ikka tahab nihu minna siis ta ka täiega läheb ja lõpuni välja. Aga alustame siis kohe algusest. Seekordseteks reisisellideks mina koos Lunaga, Livia corsodega ja Nina amstaffidega. Ka seekordne sõit oli plaanitud laenatud MB Vianoga ja loomulikult mõned nädalad enne sõitu meenus, et konditsioneer ei tööta. Ca nädal enne minekut saime töökotta aja, mõeldes, et vaja ainult täita ja kõik, pole probleemi. Töökojas aga selgus, et midagi seal ka katki ja vaja lappida, kuid neil pole aega lähiajal sellega tegeleda. No õnnestus siis saada teise töökotta aeg, kus siis pidid vajaliku asja lappima ja konditsioneeri täitma. Loomulikult päev enne minekut selgus, et probleem oli tõsisem - radikas läbi ning tuleb ära vahetada, kuid ka neil pole võimalik seda tööd kohe ette võtta. Edasi tekkis kerge paanikaosakond, et mis edasi? Ilma konditsioneerita me kindlasti keset suve lõunamaale minna ei tahtnud, seega minek Vianoga oli välistatud. Kuna koeri pidi